Maasikaid puuviljadeks keel nimetama ei kipu, kuid marjad ei ole nad samuti. Nagu pole ka vaarikad ega põldmarjad. Botaanikas nimetatakse neid koguviljadeks. Maasikataimede vili on väike, kollane või roheline tuumake maasika küpspunases viljalihas. 

Supertoitudeks peetakse tavaliselt eksootilisi marju, puuvilju või pulbreid, kuid tegelikkuses ei ole vaja üldse nii kaugele vaadata – ka meile tuttavates maitsetes on külluslikult toitaineid. 

Maasikate antioksüdandid on kasulikud ajule ja südamele, sest korrastavad vererõhku. Positiivset mõju võib nende tarvitamine avaldada ka silmadele ja nahale, liigestele ja seedmisele. Maasika koostisel on immunsüsteemi toimimist toetav mõju ning see aeglustab enneaegset vananemist. 

Maasika kohta öeldakse, et see on südamekujuline. Magusasse maitsesse on peidetud tõeliselt luksuslik toitainete pakett. Meeletut kalorikogust ega kaalutõusu pole vaja karta, sest 100 grammis maasikates on keskmiselt 90 grammi vett, ainult 32 kalorit, süsivesikuid aga ca 7 grammi jagu. Vitamiinidest on neis enim C ja K-vitamiini, samuti folaate, kaaliumit, mangaani. Vähesemal määral on maasikates rauda, vaske, magneesiumi, fosforit ning B6, K, ja E-vitamiine.

Harvardi Meditsiinikoolis läbi viidud uuringu kohaselt vähenes infarkti tõenäosus suisa 34 protsenti  neil noorematel ja  keskealistel naistel, kes sõid nädalas vähemalt kolm portsjonit maasikaid või mustikaid. Antotsüaniinide kõrge sisaldus marjades lõdvestas veresooni, mis alandas vererõhku ja ennetas südame veresoonkonna probleeme. Kiudained, C-vitamiin ja folaadid on samuti südametervisele kasulikud, sest need takistavad kolesterooli ladestumist arteritesse ja teistesse veresoontesse. 

Kaaliumi vajavad ka meie aju ja närvisüsteem, näiteks kognitiivne võimekus ja aju verevarustus on seotud kaaliumi sisaldusega veres. Flavanoidide rikaste maasikate ja mustikate söömine aitab eakatelgi kognitiivsete võimete säilimisele kaasa. 

Maasikate GI (glükeemiline indeks) on 40, mis tähendab, et need ei tohiks tekitada veresuhkru näitudes järsku tõusu, seega on maasikad diabeetikutele ohutud. 

Maasikad on tuntud ka kui mürkide väljaviijad kehast, mistõttu soovitatakse neid süüa liigesehaigetel. Neil on täheldatud lihaseid jt kudesid taastav toime, samuti liigesevedeliku tootmist soodustav, kuid kusihappe moodustamist takistav toime. Aastal 2017 läbi viidud terviseuuringust ülekaaluliste liigesehaigete seas selgus, et maasikate söömine vähendas vajadust valuvaigistite järele ning kahanesid ka põletikunäitajad. Kogus, mida katsealused sõid, oli 100 grammi maasikaid päevas ning tulemused ilmnesid juba mõne nädalaga. 

USA Stanfordi ülikooli teadlased aga avastasid, et maasikad aitavad lastel kõhukinnisust vähendada, peamiselt neis olevate kiudainete sisalduse tõttu. 

Raamatust „25 rasvapõletavat mahla“ võib lugeda, et maasikad aitavad toota rasvapõletust soodustavaid hormoone adiponektiini ja leptiini. Nad leevendavad isusid suhkru ja süsivesikute järele, aidates sellega ennetada või suisa vähendada organismis rasvasisaldust. Lisades maasikaid vette, saate suurendada vedelikutarbimist, mis samuti kaalukaotusele kaasa aitab. 

Lapseootel emad, kel organismis foolhapet napib, söögu julgesti maasikaid – päevase foolhapete vajadusest katab 250 grammi maasikaid umbes kolmandiku. 

Maasikad on soovitatud süüa neil, kel on vaja verd vedelemana hoida. Kui tarvitad ravimeid, mis verd vedeldavad, ole maasikakogustega tähelepanelik. Ettevaatlikum ole ka siis, kui sul on tuvastatud allergia kase õietolmule või õuntele. Maasikas on sage allergeen ka laste seas. 

Sagedasemate sümptomite hulka kuuluvad näiteks kõdi-või sügelustunne suus, peavalud, nõgeslööve, paistetus huultel, näol, keeles või kurgus.